Tänapäeval käib laenupakkumiste võrdlemine läbi AI-otsingumootorite. Inimene kirjutab Claude’i, Perplexitysse või ChatGPT’sse oma soovi ja need teevad talle kokkuvõtte parimate tingimustega laenupakkujatest.
Laenupakkumiste võrdlemine kõlab lihtsalt. Paned tingimused kõrvuti ja valid parema pakkumise. Reaalsuses on see protsess viimase paari aasta jooksul täiesti teistsuguseks muutunud ja enamik inimesi pole isegi märganud, kui suurel määral.
Veel mõni aasta tagasi tähendas pakkumiste võrdlemine mitme brauseriakna avamist. Üks pank siin, teine seal, kolmas kuskil vahepeal. Numbrid kirjutati märkmikusse või Exceli tabelisse ning otsus tehti käsitsi kokku pandud võrdluse põhjal.
Nüüd küsib inimene kõigepealt Google’ilt. Ja üha sagedamini mitte isegi otse Google’ilt endalt, vaid ChatGPT’lt, Perplexityt või mõnelt teiselt tehisintellekti baasil töötavalt otsingumootorilt. Tagasi tuleb sulle lõplik vastus ja seda ilma, et peaksid ise ühtegi lehte eraldi avama.
Kujuta ette inimest, kes tahab võtta 500 eurot kiirlaenu. Viis aastat tagasi oleks ta avanud kümme erinevat brauseriakent ja hakanud numbreid kõrvutama. Täna kirjutab ta ChatGPT-sse “milline on soodsaim 500 eurone kiirlaen” ja saab mõne sekundi pärast kokkuvõtte kolmest-neljast pakkujast koos peamiste tingimustega.
Mida inimene laenupakkumist otsides üldse võrdleb?
Laenupakkumisi võrreldes vaadatakse konkreetseid punkte:
- intressimäär, mis võib sama laenusumma ja tähtaja juures erineda 3-4 protsendipunkti võrra;
- lepingutasu ehk sõlmimisel makstav ühekordne kulu;
- tagasimakseperiood ja selle mõju igakuisele osamaksele;
- kogukulu kogu perioodi peale kokku, mitte ainult kuumakse suurus.
Viimane punkt on huvitav, sest just seda vaadatakse kõige harvem, aga see mõjutab lõppkokkuvõttes kõige rohkem. Väiksem kuumakse pikema perioodi peale võib tähendada suuremat kogukulu kui kõrgem kuumakse lühema aja peale. Paljud avastavad selle alles siis, kui laen on juba ammu võetud.
Mis vahe on Google’i otsingutulemusel ja AI kokkuvõttel?
Google’i tavapärane otsingutulemus annab inimesele lingid. Inimene peab ise otsustama, millisele lingile klõpsata, lehe avama ja sealt info üles leidma. Terve võrdlusprotsess jääb tema enda teha.
AI kokkuvõte teeb suure osa sellest tööst valmis juba enne, kui inimene ühelegi lehele jõuab. See tähendab, et laenupakkujal pole enam nii palju vabadust otsustada, kuidas tema pakkumist esitletakse. Selle otsustab suuresti see, kuidas AI-mudel infot tõlgendab ja kokku võtab.
Siin peitubki midagi, mida paljud ettevõtted veel täna ei mõista. Kui varem piisas headest tingimustest ja korralikust reklaamist, siis nüüd peab ka veebilehe sisu ise olema selline, et masin suudaks seda lihtsa vaevaga ja korrektselt kokku võtta.
Mis paneb ühe laenupakkumise teisest usaldusväärsemana näima?
Esimene on ajakohasus. Kui hinnainfo on nähtavalt värske, usaldab inimene seda rohkem. AI-mudelitega on lugu sama: vananenud info tähendab suuremat riski, et mudel jätab selle allika lihtsalt kõrvale ja tsiteerib hoopis mõnda teist, ajakohasemat konkurenti.
Teine on läbipaistvus. Kui kõik tasud on selgelt kirjas, mitte tärniga allservas väikses kirjas välja toodud, jätab see hoopis teistsuguse mulje kui pakkumine, kus tuleb hakata ise otsima, mida “lisatasud” tegelikult tähendavad.
Kolmas, tihti unustatud tegur, on lihtsalt infohulk. Leht, kus on selgitatud nii tingimusi, tasumisviise kui ka seda, mis juhtub, kui makse jääb hiljaks, mõjub usaldusväärsemalt kui leht, kus on ainult number ja “taotle kohe” nupp.
Nii võivadki kaks pakkumist numbrite poolest olla peaaegu identsed ja ikkagi jätab üks pakkumine nii AI-mudelile kui ka inimesele endale teisest usaldusväärsema mulje.
Mida laenupakkuja saab teha, et olla võrdluses nähtav?
Siin jõuamegi selleni, mis tegelikult loeb: kuidas laenupakkuja saab olla see, keda leitakse, olgu siis Google’ist või AI-vastusest.
Kõigepealt peab sisu olema ajakohane. Hinnad ja tingimused on ajas muutuvad ning veebileht peab seda kajastama.
Teiseks peab struktuur olema selge. Tabelid, punktid, arusaadavad pealkirjad. Ilusad, proosalikud laused on muidugi toredad, aga sealt on raske infot üles leida, isegi kui see seal olemas on.
Kolmandaks tasub vastata sellele, mida inimene tegelikult küsib. Kui keegi otsib “kuidas laenupakkumisi võrrelda”, ei taha ta pikka turundusjuttu lugeda. Ta tahab konkreetseid vastuseid saada.
Finantssektor on selles mõttes eriline, et usaldus loeb siin rohkem kui peaaegu üheski teises valdkonnas. Inimene, kes otsib laenu, ei võrdle ainult numbreid, vaid ta otsib ka kinnitust, et ettevõte on aus ja läbipaistev. Seepärast pöörduvadki finantsteenuse pakkujad järjest enam AIO ja SEO agentuuride poole, kes oskavad nii sisu kui tehnilist poolt nii üles ehitada, et see oleks usaldusväärne nii inimese kui otsingumootori silmis. QQQ on üks Eesti agentuure, kes sellega tegeleb, klassikalise SEO baasilt (tehniline ja lehesisene otsingumootorile optimeerimine, sisu, linkbuilding) alates 2003. aastast, laienedes viimastel aastatel ka tehisintellekti valdkonna poole. Samuti pakuvad nad SEO koolitust juhuks, kui soovid ise oma veebilehe korrastamisega tegeleda.
Laenupakkuja, kes selle peale mõtleb juba täna, on homme lihtsalt nähtavam kui see, kes ootab, kuni kõik teised on selle ammu ära teinud.