Laen eraisikult platvormi kaudu (P2P laenud)

P2P platvormid töötavad nii, et sa ei laena ühelt inimeselt, vaid paljudelt investoritelt korraga ning platvorm juhib kogu protsessi nii, et sina ei pea kellegagi otse suhtlema. Investorid suunavad oma raha platvormi kätte, platvorm otsustab, kas sina saad laenu ning positiivse vastuse korral maksadd seda tagasi platvormile, mis omakorda siis saadud tulu investoritele tagasi jaotab.

Platvormi kaudu laenamise puhul on pank pildilt välja jäetud, aga sarnane süsteem on alles jäetud, lihtsalt ilma kikilipsuta. Sina ei lähe kelleltki otse raha küsima, vaid paned end süsteemi ette, mis otsustab, kas sa oled piisavalt “mõistlik risk”, et keegi üldse viitsiks sind rahastada.

Sinu sissetulek, kulud ja varasem rahaline käitumine lastakse masinast läbi. Kui pilt on enam-vähem viisakas, siis pannakse su laen üles nagu kuulutus, ainult et sa ei müü diivanit, vaid oma usaldusväärsust. Investorid saavad otsustada, kas soovivad investeerida vaid “turvalistesse” laenuvõtjatesse või on nad nõus suurema intressitasu eest võtma suurema riski.

Siis hakkab raha tilkuma. Mitte ühest kohast, vaid mitmelt inimeselt väikeste juppidena. Keegi ei pane kogu summat lauale ja ei ütle “ma usun sinusse”. See on hoopis hajutatud usk: igaüks panustab natuke ja loodab, et see oli seda väärt.

Kui summa täis saab, jõuab raha sinu kontole ja kogu romantika lõppeb. Edasi algab see osa, kus sina maksad süsteemile ja süsteem maksab investoritele. Sina ei tunne kedagi ja keegi ei tunne sind.

Mida platvormid tegelikult teevad (ja miks need üldse olemas on)?

Inimeselt inimesele laenude platvormid võtavad kogu keerulise osa enda peale ehk nad kontrollivad, vormistavad ja sekkuvad, kui asi hakkab viltu minema.

Kui keegi ütleb, et platvorm “lihtsalt ühendab inimesed”, siis see on umbes sama täpne kui öelda, et restoran “lihtsalt annab süüa”. Tegelikult tehakse köögis päris palju tööd, mida sa ei näe. Platvorm on see köök. Nad ei lase suvalisel inimesel laenu võtta ja ei lase ka suvalisel investoril oma raha laiali loopida. Nad panevad piirid paika enne, kui sina üldse aru saad, et piirid olemas on.

Nad vaatavad su rahalist minevikku, mitte su tulevikuplaane. Kui su konto näeb välja nagu kuu lõpus pärast musta reede ostlemist, siis see ei lähe süsteemist läbi. Kui pilt on stabiilne, siis antakse sulle võimalus süsteemi siseneda. Siis nad panevad paika tingimused. Ja kõige olulisem on see, et kui midagi läheb valesti, siis sina ei pea muutuma juristiks, läbirääkijaks ja detektiiviks ühes isikus. Platvormil on juba plaan.

Millised platvormid pakuvad võimalust võtta laen eraisikult?

Eestis ja Baltikumis tegutsevad mitmed P2P platvormid nagu Bondora, Mintos ja EstateGuru, mille kaudu investorid rahastavad laene ja eraisikud saavad raha laenata.

Kui sa mõtled, kust seda “inimeselt inimesele, aga ilma inimestega rääkimata” laenu üldse saab, siis vastus on platvormidest, mis ongi ehitatud selleks, et raha ja risk omavahel kokku viia. Eestis ja meie lähiturul on mitu tuntud nime. Näiteks Bondora on üks vanemaid tegijaid, kus eraisikud saavad võtta väiksemaid laene ja investorid saavad sinna oma raha panna.

Siis on Mintos, mis on natuke teistsuguse ülesehitusega, aga põhimõte on sama: investorite raha liigub laenudesse ja sina oled üks nendest, kes seda kasutab. Lihtsalt süsteem on suurem ja natuke rahvusvahelisem.

Kui mängu tuleb kinnisvara, siis EstateGuru on see koht, kus asjad lähevad tõsisemaks. Seal ei räägita enam väikestest tarbimislaenudest, vaid suurematest summadest ja kinnisvara tagatisega laenudest.

Ükski neist ei ole “lihtsam tee laenuni”. Nad on lihtsalt teistsugune tee. Kontroll on endiselt olemas, risk on endiselt olemas ja tasuta lõunaid ei jagata ka siin. Ehk kui valid platvormi, siis sa ei vali lihtsalt nime. Sa valid, millises süsteemis sa mängid. Ja iga süsteem mängib natuke erinevate reeglitega.

Platvormi kaudu laenamise plussid

Eraisikult eraisikule platvormi kaudu laenu puhul on süsteem, mis hoiab asja konkreetsetes raamides.

Suurim pluss ei ole isegi raha. Raha saab ka mujalt. Suurim pluss on see, et keegi on enne sind juba kõik valusad kohad läbi mõelnud. Sa ei pea ise leiutama, kuidas laen peaks toimima. Sa ei pea mõtlema, mis juhtub siis, kui elu ei lähe plaani järgi ja kahjuks või õnneks enamasti ei lähegi. Kui sul ei ole süsteemi, siis iga väiksemgi kõrvalekalle muutub kohe suureks probleemiks.

Platvorm teeb selle igavaks. Ja igav on rahaga tegeledes tegelikult väga hea. Igav tähendab, et ei ole üllatusi, ei ole draamat ja ei ole hetke, kus keegi ütleb “oota, me ei leppinud ju nii kokku”. See ei tähenda, et risk kaob. See tähendab, et risk on raamides. Ja raamides risk on palju lihtsamini talutav kui see, mis tuleb täiesti kontrollimata keskkonnast.

Platvormi kaudu laenamise miinused

Sa ei saa midagi läbi rääkida, sest süsteem ei hooli su loost, vaid ainult numbritest.

Kui sa oled inimene, kes loodab, et “äkki annab midagi ära rääkida”, siis see ei ole see koht. Platvorm ei kuula su selgitusi, miks see kuu läks natuke käest. Platvorm vaatab ainult seda, kas makse tuli või ei tulnud ja kui ei tulnud, siis ei hakata arutama, kas sul oli mõjuv põhjus. Süsteem lihtsalt liigub järgmise sammu juurde. See on külm, aga see on ka väga selge.

Teine asi on see, et sa ei saa midagi paremaks kaubelda. Kui su profiil on keskmine, siis ka pakkumine on keskmine. Laenu on võimalik saada siis ainult sinu enda võimaluste ulatuses. Keegi ei anna sulle “võimalust”, sest sa tundud sümpaatne. Sümpaatia ei ole siin valuuta. See tähendab, et sa pead leppima sellega, mis sulle antakse. Mitte sellepärast, et keegi oleks kuri, vaid sellepärast, et süsteem peab kõigi jaoks sama moodi toimima.

Ehk sa saad turvalisuse ja struktuuri. Aga selle hinnaks on see, et sa ei ole enam mängija, vaid osa süsteemist. Ja süsteem ei tee erandeid isegi siis, kui sa väga tahaksid, et seekord teeks.

Millised on otse eraisikult eraisikule laenu võimalused?

Otse eraisikult laenu võttes lepite sina ja teine inimene kõik tingimused ise kokku, ilma süsteemi, filtrite ja turvavõrguta. Samuti pead ise leidma sellise inimese, kes on valmis sulle laenu jagama.

See on kõige otsesem versioon laenamisest. Täiesti vana kooli diil: üks inimene ütleb, et tal on raha, teine ütleb, et tal on seda vaja ja siis hakatakse midagi kokku leppima. See võib toimuda köögilaua taga, telefonis või kuskil “kuule mul üks tuttav teab üht venda” liini pidi. Mingit ametlikku struktuuri ei ole, mingit platvormi ei ole, mingit automaatset kontrolli ei ole. On ainult kaks inimest ja nende arusaam sellest, mis õiglane tundub.

Alguses on see ehk isegi natuke liiga lihtne. Räägite läbi, panete numbri paika, lepingu asemel on sageli lihtsalt soe käepigistus ja raha liigubki.

Kas eralaenu võtmine tuttavalt või sõbralt on hea mõte?

See võib olla kõige lihtsam lahendus, aga kui asi viltu läheb, maksad tihti sõprusest ilma jäämisega kui rahaga.

Sõbralt või tuttavalt laenamine tundub alguses geniaalne. Null bürokraatiat, null kontrolli, null “palun esitage viimase kuue kuu kontoväljavõtet”. Lihtsalt inimene, kes usaldab sind piisavalt, et raha anda. Mõnikord see usaldus ongi probleem, sest kui pank tahab raha tagasi, siis see on lihtsalt kohustus. Kui sõber tahab raha tagasi, siis see on emotsioon. Ja emotsioonidega laenud kipuvad käituma hoopis teistmoodi kui Excelis joonistatud graafikud.

Alguses on kõik chill. “Pole kiiret, maksad siis, kui saad.” Siis läheb natuke aega mööda ja see sama lause hakkab kõlama veidi teistmoodi. Siis tuleb esimene ebamugav vestlus. Siis teine. Ja ühel hetkel ei ole enam küsimus ainult rahas, vaid selles, kes kellele mida lubas ja kes mida tundis. Ja kui sa arvad, et “meil seda ei juhtu”, siis tea, et just nii arvavad kõik enne, kui see juhtub.

Mis on otse eraisikult laenamise plussid?

Saad tingimused ise paika panna ja vajadusel neid jooksvalt muuta. See on selle variandi kõige suurem trump. Sa ei ole süsteemi küljes kinni, vaid saad päriselt rääkida. Täbaras olukorras saadki öelda: “kuule, mul on selline olukord, kas saaks nii teha?” ja vahel saabki. Graafik ei ole kivisse raiutud, intress ei tule kalkulaatorist, vaid kokkuleppest. Kui elu teeb pöörde, siis saab ka kokkulepet muuta. See on luksus, mida ükski platvorm sulle ei anna. Aga see luksus töötab ainult siis, kui mõlemad pooled on samal lainel. Kui üks pool mõtleb “paindlik” ja teine mõtleb “loodetavasti maksad kunagi ära”, siis on see paindlikkus lihtsalt aeglaselt lähenev probleem.

Ehk jah, saad tingimused ise kujundada. Küsimus on ainult selles, kas sa kujundad need realistlikult või optimistlikult. Ja optimism nähtavasti ei ole finantsinstrument.

Millised on otse eraisikult laenamise miinused?

Ebamäärasus ja erinevad ootused tekitavad probleeme kiiremini, kui sa arvad. Suurim miinus ei ole isegi intress või summa. Suurim miinus on see, et väga palju asju jääb “õhku”. Alguses tundub, et kõik on selge. Rääkisite läbi, noogutasite, keegi võib-olla isegi kirjutas midagi üles. Aga detailid kipuvad hajuma. Täpsed kuupäevad, täpsed summad, mis juhtub siis, kui midagi muutub.

Ja siis tekib olukord, kus sina mäletad üht, teine inimene mäletab teist. Mitte sellepärast, et keegi valetaks, vaid sellepärast, et inimesed mõnikord mäletavadki asju erinevalt. Kui osapoolte vahel ei ole süsteemi, kes ütleks “tegelikult on nii”, siis oletegi kahekesi probleemiga, millel ei ole neutraalset lahendajat.

See ongi see koht, kus “lihtne lahendus” muutub järsku väga keeruliseks.

Suurim viga, mida eralaenu puhul tehakse

Kõige rohkem probleeme tekitab see, et jäetakse asjad kirja panemata, sest tundub, et pole vaja. Kõige levinum mõte on: “me ju tunneme üksteist, pole vaja seda ametlikuks ajada.” See tundub isegi loogiline. Milleks teha asja keeruliseks, kui saab lihtsamalt?

Probleem on selles, et see töötab ainult siis, kui kõik läheb ideaalselt. Niipea kui tekib esimene nihkumine, näiteks makse hilineb, summa ei klapi, ajastus muutub, on sul vaja midagi, millele toetuda, aga siis selgub, et ainus asi, millele toetuda saab, on mälestus sellest, kuidas keegi midagi kunagi ütles.

See ei ole väga tugev alus ja siin ei olegi küsimus usalduses. Ka täiesti ausad inimesed satuvad olukorda, kus nad mäletavad kokkulepet erinevalt.

Kas eralaenu puhul peab olema leping?

Muidugi peab. Kui midagi ei ole kirjas, siis sisuliselt ei ole kokkulepet olemas.

Leping ei ole selleks, et kedagi kinni püüda. Leping on selleks, et mõlemad pooled saaksid asjast ühtmoodi aru. Mingit juriidilist romaani ei ole tarvis. Keegi ei eelda, et sa kirjutad 15 lehekülge väikese fondiga teksti. Aga põhilised asjad peavad olema kirjas: kes, kellele, kui palju, mis kuupäevadel ja mis juhtub siis, kui plaan muutub.

See ei tapa usaldust. Vastupidi, see teeb selle konkreetseks. “Me usaldame üksteist” on tore lause, aga see ei ütle, kas makse on kuu alguses või lõpus.

Millal otse eraisikult laenamine on mõistlik?

Kui kõik tingimused on selged, kirjas ja mõlemad pooled mõistavad, mis võib valesti minna.

See variant töötab siis, kui sa ei looda lihtsalt heale tahtele, vaid paned asjad paika enne, kui need keeruliseks lähevad.

Kui tingimused on konkreetselt läbi räägitud, kirja pandud ja mõlemad pooled saavad aru, mis juhtub halvemal juhul, siis võib see olla täiesti toimiv lahendus. Mõnikord ehk isegi parem kui süsteemist laenu võtta, sest paindlikkus on päriselt olemas.

Ehk see ei ole halb variant. See on lihtsalt variant, kus sa ise oled süsteem ja kui süsteem logiseb, siis ei ole kedagi, kes seda parandaks peale sinu enda.

Platvorm vs otse eraisikult – kumb on parem?

Platvormid, mis annavad eraisikutele laenu, on kindlasti turvalisem valik nii investorile kui ka laenajale. Süsteem on paigas, tingimused on paigas.

Kui platvormil toimub kõik süsteemi alusel, siis eraisikute vahel tulevad paratamatult juurde ka emotsioonid. Kui mõistad sellega seotud riske ja suudad neid mõistlikult hallata, siis võib see olla parem variant, kui soovid rohkem paindlikkust kui platvorm pakuks.

Küsimus pole selles, kumb on õige või parem. Küsimus on selles, kui palju riski sa oled valmis ise kandma.

Reality check: miks inimesed tegelikult eralaenu otsivad?

Enamasti sellepärast, et pank ei öelnud “jah” või ütles “jah, aga sellise hinnaga, et isu läks üle”.

Eralaenuni jõutakse tavaliselt siis, kui klassikaline tee ei toiminud või ei tundunud mõistlik. Vahel ütleb pank lihtsalt ei. Vahel ütleb jah, aga tingimustega, mis panevad korraks eluvalikud üle vaatama. Ja vahel on asi ajastuses, sest sul on vaja raha nüüd, mitte pärast seda, kui kõik protsessid on kolm korda läbi käidud.

See tähendab ühte lihtsat asja: kui sa oled siin, siis olukord ei ole päris ideaalne. Ja see ei ole hinnang, see on lihtsalt reaalsus. Mis omakorda tähendab, et otsuseid ei saa teha sama kergelt nagu olukorras, kus kõik klapib ja valikuid on rohkem kui vaja.

Eralaen ei ole päästerõngas, mis kõik probleemid ära lahendab. Ta on pigem järgmine samm, mis võib kas aidata edasi või keerata asja veel rohkem sassi, sõltuvalt sellest, kui kaine pilguga sa asja vaatad. Ja siin on see koht, kus tasub hetkeks hoog maha võtta ja asjad põhjalikult enda jaoks läbi mõelda.